Peaaegu pooled Hollandi naistest on langenud kallaletungi ohvriks. See statistika tuleneb Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) uuest aruandest naistevastase vägivalla kohta.
Nelikümmend viis protsenti Hollandi naistest tunnistasid, et nad on pärast 15. eluaastaks saamist kogenud mingit füüsilist või seksuaalset vägivalda, mis on tunduv alt kõrgem Euroopa keskmisest 33 protsendist.
Vägivald on tavaline, kuid sellest teatatakse harva
See on esimene kord, kui Euroopa Liidus korraldatakse nii laiaulatuslikku naistevastase vägivalla uuringut. Andmed koguti 28 liikmesriigis läbiviidud intervjuudest, mille käigus küsiti naistelt nende kogemuste kohta psühholoogilise, füüsilise ja seksuaalse vägivallaga.
Enam kui viiendik küsitletud Euroopa naistest teatas, et on talunud kas füüsilist või seksuaalset koduvägivalda, kuid ainult 14 protsenti naistest teatas oma kõige rängemast juhtumist ametivõimudele.
Üks 20-st ütles, et neid on vägistatud, mõnda rohkem kui üks kord, mis võrdub üle üheksa miljoni naisega kogu kontinendil. Sageli vägistatakse abielusituatsioonides, mis võib hägustada piirid, mida peetakse kallaletungiks. Isegi kui tegemist on väljaspool kodu toimunud vägivallaga, võttis pärast tõsist kallaletungi politseiga ühendust vaid 13 protsenti ohvritest.
Hollandi vägivallastatistika ületab Euroopa keskmist
Hollandi ja Skandinaavia naistevastase vägivalla näitajad ületavad üldiselt Euroopa keskmist. Hollandis teatas 18 protsenti naistest, et nad on mingil määral seksuaalse vägivalla ohvrid. See on peaaegu kõrgeim määr Euroopas, jäädes alla Taani omale. Seevastu keskmine seksuaalse vägivalla määr kontinendil oli 11 protsenti.
Aruandes ei selgitata, miks Põhja-Euroopa riigid kaaluvad üles lõunapoolsed riigid, kui rääkida naiste vägivalla juhtumitest. Agentuuri uuringute juht Joanna Goodey märgib, et see statistika ei tähenda tingimata, et vägivald on põhjas enam levinud.
Selle asemel soovitab ta, et põhjamaade naistel oleks seksuaalse ja füüsilise vägivalla osas selgem alt määratletud piirid.
Mõnede riikide rangemad õigusaktid tähendavad, et neis piirkondades elavad naised võivad oma õigustest paremini teadlikud olla. Seetõttu võivad nad tõenäolisem alt tunnistada meeste käitumist soovimatuks või liiga agressiivseks.
Lisaks väidab Goodey, et paljud vägivallajuhtumid on seotud alkoholiga ja kuna liigne joomine on põhjapoolsemates riikides tavalisem, võib ka alkoholiga seotus olla oluline tegur.
Aruanne on kutse tegevusele
FRA direktor Morten Kjaerum peab agentuuri uuringu tulemusi kohutavaks. "33 protsenti Euroopa naistest kannatab vägivalla all, mis tähendab 62 miljonit naist," ütleb ta. "Seda on rohkem kui Itaalia rahvaarv."
Kjaerumi sõnul ei saa Euroopa ühiskond enam kõrv alt seista ja lasta sellel juhtuda. Nende tulemuste avalikustamisel kutsub FRA tegelikult üles tegevusele. Valitsused, organisatsioonid ja alkoholitööstus saavad teha koostööd positiivsete muutuste ja vastutustundliku joomise edendamiseks. Midagi on vaja ette võtta ja nüüd on aeg tegutseda.
