Madalmaades määrati 2013. aastal antisotsiaalse käitumise eest üle 370 000 trahvi, mis hõlmasid selliseid mitte-ilusaid käitumisviise nagu häirimine, avalik joobes olemine, prügistamine, avalikus kohas urineerimine, koerte väljaheidete koristamata jätmine, agressiivne juhtimine ja parkimine invaliidipiirkondades.
Mõnede trahvide arv vähenes 2012. aastaga võrreldes veidi, 3,2 protsenti. Kuigi kuna eelmise aasta trahvid olid veidi suuremad kui aasta varem, on hufterig gedrag (lotsus käitumine) eest kogutud kogusumma kasvas 1 protsendi võrra 46,3 miljoni euroni.
RTL Newsi läbiviidud uurimus, mis põhines Centraal Justitieel Incassobureau (Keskne õigusasjade sissenõudmise agentuur) teabel Hollandi politsei määratud trahvide arvu kohta.
Halvim linn avaliku urineerimise jaoks
Delft pälvis kahtlase au olla linn, kus inimesed saavad end kõige tõenäolisem alt avalikult uuesti läbi elada. Kuna 27 inimest 10 000-st trahviti urineerimise eest, on Delfti hinded ligikaudu 2,5 korda kõrgem kui riigi keskmine.
Groningen ja Haag olid samuti kõige suuremate rikkujate hulgas, kus umbes 23 inimest 10 000-st said trahvi. Seevastu Rotterdamis oli see arv 20 ja Amsterdamis veelgi vähem: umbes 16, 5.
Loomulikult ei võeta arvesse välisturiste, kellelt võetakse tasu avaliku urineerimise eest, samas kui Hollandi turiste arvestatakse nende omavalitsuses, mis tähendab, et need numbrid ei pruugi kajastada seda, mis igal nädalavahetusel pealinnas toimub.
Üleriigiliselt kasvas urineerimise eest määratud trahvide arv 3 protsenti, veidi üle 18 000. Samuti kasvas trahvi eurosumma, 9 protsenti, kokku 2,2 miljoni euroni. Keskmiselt tähendas see, et iga vabas õhus urineerimine maksis veidi üle 120 euro.
Kõige hooletumad juhid
Enamik asotsiaalseid trahve määrati liikluses labase käitumise eest. Tegelikult rohkem kui 250 000, millest üle kolmandiku olid mõeldud Amsterdami, Rotterdami ja Haagi elanikele, sageli jalgteele parkimiseks.
Lisaks trahviti ligikaudu 25 000 inimest puuetega kohtades parkimise eest: 2000 Amsterdamis (24 10 000 kohta) ja üle 3000 nii Rotterdamis kui Haagis (vastav alt 48 ja 59).
Seevastu Utrechtis määrati puudega kohas parkimise eest välja vaid 535 trahvi ja Maastrichtis veelgi vähem – ainult 200 (mõlemad 16 trahvi 10 000 kohta).
Natuke liiga raske pidutsemine
Mis puudutab avalikku joobeseisundit, siis on ka arvud suured – 2013. aastal määrati kogu riigis trahvi 25 000 inimesele.
Selles osas pole pealinn kaugeltki kõige hullem rikkuja. Amsterdamis määrati umbes 24 trahvi 10 000 elaniku kohta, võrreldes umbes 40 trahviga 10 elaniku kohta.000 Rotterdamis ja 60 Haagis. Seda on palju rohkem kui väiksemates linnades, kus on palju üliõpilasi: nii Utrechtis kui ka Groningenis määrati 26 trahvi 10 000 elaniku kohta.
Räpased koerad
Kus on Hollandis kõige asotsiaalsemad koeraomanikud? Tegelikult Overijsseli provintsis Hardenbergis, kus jagati välja kokku 69 karistust summas 8,645 eurot. See on peaaegu 12 karistust 10 000 elaniku kohta, mis on neli korda rohkem kui riigi keskmine. See on ka 14 võrra suurem kui väljastati Amsterdamis, kus elab vähem alt 12 korda rohkem.
Absoluutarvudes elavad kõige kehvemini käitunud koeraomanikud Haagis, kus võimud määrasid välja 568 trahvi kogusummas üle 70 000 euro. Üleriigiliselt kasvas koerakaka maapinnale jätmise eest määratud trahvide arv 2013. aastal 20 protsenti 2125-ni. Kokku teenis riik koeraomanikelt 265 000 eurot, keskmiselt 125 eurot trahvi kohta.
